‹ 93 ›
Jäi meelde alati naeratav AINO PARMA, kes töötas juhataja kabineti kõrvalasuvas kantseleis, kui ma ei eksi, oli
kogu kantseleitöö tema õlgadel. Seal töötas väsimatult
ka MALL JÜRMA, kes üksinda liigitas ja kataloogis nii
keskkogu kui ka harukogudele minevaid uusi raamatuid.
Üleantavad raamatud olid raamatukogukaartidega varustatud, harukogud said masinakirjas nimestikud noist
raamatuist, mis neile keskkogust saadeti. (Need andmed
pärinevad H. Johani käsikirjast isalt 1974. aastal saadud
teadete põhjal). MALL JÜRMAT mäletan pikakasvulise
saleda brüneti ja väga kauni välimusega daamina, kellel
oli meeldiv madal lauluhääl.
Et nüüd asus kantselei II korrusel, oli emal võimatu
kannaga põrandale koputades isale lõunale tulekuks märku anda, tuli mul üle koridori lipata ja ema sõnum edasi
anda. Neil käikudel kohtasin nii mõnigi kord isa kabinetis istuvat kirjanikku A. H. Tammsaaret, kes mind alati
heatahtliku pilguga silmitses. Mõnikord oli ka B. Linde
seal, kas üksi või koos A. H. Tammsaarega.
Sageli oli vanematevahelistes kõnelustes jutuks personali vähesus, ometi suudeti nende väheste inimestega
küllaltki palju ära teha. Seega töö raamatukogus oli küllalt pingeline, igaüks ei olnud võimeline niisugustes tingimustes töötama. Selletõttu uuriti enne uue töötaja ametisse võtmist hoolega tema „tausta”, kas ta on võimeline
teistega võrdses tempos töötama.
Kui kord ülemlinnapea J. Soots soovis oma tuttavat
raamatukogusse tööle suunata, palus isa anda endale
veel ühe ametnikukoha lisaks, sest ta oli oma „agentuuri”
kaudu teada saanud, et tegu on küllaltki aeglaselt töötava
inimesega. Tagajärjeks oli, et linnapea loobus oma soovist
(seda lugu jutustas isa mulle alles kunagi pensionipõlves,
kui kirjutuslaua sahtlit korraldades leidsin J. Sootsi nimekaardi).
Pingelise töö kõrval osati aga ka hästi ja lõbusalt koos
puhata. On meelde jäänud meeleolukad jõulupuud
1937., 1938. ja 1939. aastal. Neid ja teisigi üritusi korraldas ERÜ. Jõulupuudel esines jõuluvana Jüri Räni. Ta
tegi seda meisterlikult, meeldejäävalt. Niisugustel õhtutel
oli vastastikuseid kingitusi