‹ 44 ›
lähema 4–5 aasta jooksul pearaamatukogule püstitada
uut ajakohast hoonet. Peale pea- või keskraamatukogu on
Kopenhagenil 7 haruraamatukogu ja 5 laenujaama. Kolme raamatukogu juures laste osakonnad. Raamatukogude
varustamine ja üldine juhtimine on koondatud keskraamatukogu kätte. Igal Daani raamatukogul on laenuraamatukogu ja lugemissaal käsiraamatukoguga. Mõnel on ka laste
laenukogu ja lugemissaal. Raamatukogude tarvitamine haruldaselt elav. Näit. on Silkeborgis, kus 11.000 elanikku ja kogus
ligi 15.000 köidet, 1925/1924 a. 111.961 köidet laenatud.
Sellest on 94.307 köidet linna ja 17.654 köidet maale laenatud.
Lugemissaalide tarvitamine näib elavuseta olevat. Pearõhk töös
langeb laenuraamatukogule. Suurt hoolt kantakse hea ja nägusa
köite eest, mis raamatukogule ilusa väljanägemise annab. Igas
raamatukogus lastakse laenajaid ise raamatuid riiulilt valida.
Kaotsiläinud raamatute protsent on õige väike. Laenamise juures tarvitatakse Newarki süsteemi, mis ka Tallinna linna raamatukogus tarvitusel. Kogudel on head nimekirjad. Eelarved
näitavad, et raamatukogudel suured summad tarvitada on.
Näit. on Aabenraa raamatukogu 1923/1924 aasta eelarve
33.000 krooni, mis üle 2 miljoni Eesti marga välja teeb. Selle juures on linnas kõigena 8000 elanikku. Raamatukogude
võrk on Daanis hea eduga teostatud ja tema olulisemaks
tunnusmärgiks raamatu kättesaadavaks tegemine kõigile kodanikkudele. Maal on igas kogukonnas oma raamatukogu.
Maakonnalinnades on keskraamatukogud, kes raamatuid
laenavad pealinna elanikkudele. Siis töötab Aarhusis riikline
keskraamatukogu, kes raamatuid laenab kõigile riigi elanikkudele ja raamatukogudele. Kui keskraamatukogus soovitud
raamatut ei peaks olema, siis võib seda Kopenhagenist ülikooli või kuninglikust raamatukogust saada. Lugemise eest
maksu ei võeta harilikult. Ehk kui võetakse, siis on see 1
kroon aastas. Raamatukoguhoidjate kutselise ettevalmistuse
eest hoolitseb raamatukoguhoidjate kool, mis mõnda aastat
riiklise raamatukogu valitsuse juures töötab. Õpeaeg kestab
kaks semestrit. Raamatukogude toetamine sünnib 1920.
aastal vastuvõetud seaduse alusel. Toetust saab igas kogukonnas ainult üks raamatukogu. Toetust antakse raamatute
ostmiseks, raamatukoguhoidjatele palga maksmiseks ja uute
raamatukogude majade ehitamiseks. 1922/1923 a oli riikline toetus 775.000 krooni. Keskraamatukogud saavad suurema toetuse osaliseks. Kopenhageni keskraamatukogu saab
100.000 krooni aastas. Tervet raamatukogu liikumist juhib
ja korraldab riikline raamatukogude valitsus, kelle juhtimi-
sel raamatukogundus viimastel aastatel suuri edusamme on
teinud. Praegu on Daani oma raamatukogude poolest eesrinnas asuvaks maaks Euroopas.
Stockholmis
väärivad tähelepanu kaks linnaraamatukogu, millest üks
osakonnana ja teine iseseisva raamatukoguna töötab. Eriti
viimases on rohkesti plaanikindlat t ööd tehtud, et lastes huvi
parema kirjanduse vastu äratada ja neile õppetöös tarvismineva kirjanduse kättesaamist hõlbustada. Lasteraamatukogud koosnevad laenuraamatukogust ja lugemissaalist
ühes käsiraamatukoguga. Juurdepääs riiulitele lastele vaba.
Täiskasvanute raamatukogud ei paku midagi iseäralist.
Keskraamatukogu puudub, kuid juba läinud aastal asuti
uue keskraamatukogu maja ehitamisele, mis plaani järele
otsustades üheks nägusamaks ja uuema aja tehnika nõuete
kohaselt sisseseatud raamatukoguks tõotab saada.
Helsingi Linnaraamatukogus (Vt. ka lk. 46 kaks ülemist fotot.)