‹ 42 ›
– toimetus on seadnud ülesandeks sisu avardamise ja ajakirja kujundamise raamatukogunduse eripäraga kultuuriajakirjaks.
Tegelikult oli ka esimest, 1923. aastal ilmunud numbrit
toimetanud elukutseline ajakirjanik Aleksander Karro
seisukohal, et ajakiri peaks sisaldama lisaks raamatukogundusele kirjutisi piirnevatelt aladelt. Sissejuhatuses
„Töö algul” ta kirjutab: „Pikemate ja põhjalikumate artiklite
kõrval leiavad ruumi kirjanduse ülevaated ja arvustused,
/…/ küsimused ja kostmised, pildid jne.”19
Eeltoodust võib järeldada, et ajakirja toimetajad on sisu
kujundamisel lähtunud ümbritsevast kultuuritaustast.
Meenutagem, et see oli 1920. ja 1990. aastail sarnane:
kirjandus- ja kultuuriajakirjade valik oli kesine nii “Raamatukogu” asutamisel 1923. aastal (Kirjanike Liidu kirjandusajakirja „Looming” esimene number ilmus samuti
1923), kui taasasutamisel 1990. aastal, mil ilmus vaid
nõukogude võimu poolt määratud piiratud arv ajakirju.
Kiiresti arenev riiklus ja kultuurikorraldus vajasid aga
oma kirjandus- ja kultuuriküsimusi käsitlevaid väljaandeid. Nii seadsidki „Raamatukogu” toimetajad mõlemal
perioodil eesmärgiks ajakirja kujundamise raamatukogunduse eripäraga kultuuriajakirjaks. Oma osa on kindlasti etendanud ka ajakirja positsioon ajakirjandusturul
– on ju tegevust alustades hea tähelepanu võitmiseks kasutada laiemat publikut haaravat temaatikat.
1920.–30. aastate RK-s ilmus tegelikult vaid mõni kirjanduse ülevaade, 21. sajandi taasilmuvas ajakirjas aga
moodustasid artiklid raamatukogundusega piirnevatel
kultuuri- ja muudel teemadel ning raamatuarvustused
ja -ülevaated kuni viimase ajani valdavalt kuni kolmandiku numbrite mahust. Praegu keskendub „Raamatukogu” taas enam raamatukogundusele. Ja seda suunda võib
jälle pidada vajaduseks koolitada raamatukoguhoidjaid
kiiresti arenevas ja valikuvõimalusi pakkuvas raamatukogumaailmas.
Kokkuvõtteks
„Raamatukogu” on kogu oma tegevusaja jooksul maadelnud rahaliste raskustega. Ajakirja tellimishind ei kata
väljaandmise tegelikke kulusid. Pidevalt on otsitud võimalusi ja aeg-ajalt ka saadud toetust – enamasti trükikulude katteks. Reklaami regulaarseks avaldamiseks on
saanud takistuseks ajakirja ebakindel ilmumine algusaastail ja väike tiraaž hilisemal ajal.
Sisu kujundamisel on ajakirja toimetajad lähtunud ümbritsevast kultuuritaustast, keskendudes erialaajakirjana raamatukogu korraldamise praktilistele küsimustele või avaldades kultuuriajakirjana kirjutisi ka raamatukogundusega
seotud aladelt.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
RK, 1923, nr. 1, lk. 49.
RK, 1923, nr. 1, lk. 55.
RK, 1923, nr. 1, lk. 4.
RK, 1932, nr. 2(4), lk. 73
RK, 1933, nr. 1/2, lk. 88; RK, 1936, nr. 1, lk. 34.
RK 1937, nr. 1, lk. 46.
RK, 1932, nr. 2(4), lk. 71–72.
RK, 1938, nr. 3/4, lk. 106.
RK, 1939, nr. 1/2, lk. 33.
RK, 1932, nr. 2(4), lk. 71.
„Raamatukogus” avaldatu on kajastanud ja kajastab üsnagi ammendavalt nii Eesti kui ka välismaa raamatukogunduse hetkeseisu ja suundumusi, mõjutades Eesti raamatukoguhoidjate mõtteviisi ning raamatukogunduse
arengut tervikuna.
Ajakiri on alates 1999. aasta teisest numbrist lühivariandina kättesaadav elektrooniliselt.
Alates 2004. aastakäigust on „Raamatukogu” loetav ka
elektrooniliselt Rahvusraamatukogu kodulehel digitaalses arhiivis DIGAR aadressil: digar.nlib.ee
11
12
13
14
15
16
17
18
19
RK 1935, nr. 1/2, lk. 37.
RK, 1937, nr. 1, lk. 39.
RK, 2006, nr. 2, lk.57 ja nr.5, lk. 13–14.
RK, 1923, nr. 1, lk. 4-13.
RK, 2005, nr. 4.
RK, 2002, nr. 2.
RK, 2006, nr. 6, lk. 24; RK, 2007, nr. 2, lk. 34.
ERA, f. 1108, n. 45, s. 601.
RK, 1923, nr. 1, lk. 3.