‹ 257 ›
Kas suure asutuse juhina pidite tööle tulles majandusalaseid teadmisi juurde hankima?
Läksin kohe, kui ma siia tulin, Audentes Mainor Ülikooli
õppima ning sain diplomi rahvusvahelise ärikorralduse
alal. Aga õppima läksin rohkem lisaeriala, personalijuhtimise pärast. Kindlasti on mul selle võrra sellel ametikohal lihtsam olnud, et ma saan aru ka raamatupidamise
ja finantside keelest. Kuid alguses oli kogu personalitöö
minu vedada ja siin oli õpitust palju abi.
Pärast remonti algas arvutilaenutus. Arvutisüsteemile
üleminek algas juba 1990-ndate algul soomlaste abina.
1993. aasta sügisel alustas meie raamatukogu koostöös
Soome firma Akateeminen Tietopalvelu OY-ga raamatukogusüsteem „Kirjasto 3000” kataloogimismooduli
katselist kasutamist uudiskirjanduse sisestamisel. Ka
esimesed arvutid, mis meie raamatukogus kasutusele
võeti, saime kingitusena soomlastelt. Kolm aastat hiljem tegi kultuuriministeeriumi juures tegutsenud ekspertkomisjon otsuse võtta seesama raamatukogusüsteem
kasutusele ka rahvaraamatukogudes. Kuid kahjuks oli
tegemist vaid kohtvõrgus töötava tarkvaraga, mis ei sobinud meie hajutatud raamatukogudega süsteemile. Uue
raamatukogusüsteemi otsimisel oli meile suureks abiks
TTÜ raamatukogu direktor Jüri Järs. Korra oli kõne all
ka uue rahvusvahelise konkursi korraldamine, et meile
ja Tartu linnaraamatukogule sobiv lahendus leida. Kuid
spetsiaalselt raamatukogude jaoks loodud süsteemid on
suhteliselt kallid ning nende juurutamine vaid ühe-kahe
raamatukogu jaoks keeruline, seega leidsime olevat ebaotstarbeka hankida veel üks Eesti jaoks uus raamatukogusüsteem. Teadusraamatukogusid ühendav ELNET
Konsortsium katsetas ja kohandas Eesti oludele alates 1997.
aasta suvest USA firma Innovative Interfaces Inc. loodud
raamatukogusüsteemi INNOPAC. 1990-ndate lõpus hakkas meie ja Tartu linnaraamatukogus küpsema idee võtta ka
meie raamatukogudes kasutusele INNOPAC. 2000. aasta
oktoobris kirjutasin koos ELNET Konsortsiumi juhatuse
esimehe Mihkel Reialiga alla lepingule INNOPAC-i kasutamise kohta meie raamatukogus. Võimalikuks sai see
suuresti tänu sellele, et linnavalitsus, kus meie valdkonna
abilinnapea oli tookord Liisa Pakosta, eraldas sama aasta
suvel lisaeelarvest Keskraamatukogule 3 miljonit krooni,
millest osteti vajalikud 51 litsentsi, kuid hangiti ka vajalik
riistvara ja ehitati harukogudele interneti pü 6