‹ 256 ›
Omaaegsed harukogude „lipulaevad” olid Sääse ja
Sõle – kuidas nende olukord praegu on?
Sõle ootab remonti. Sääse raamatukogus mõni aasta
tagasi toimunud remont parandas oluliselt raamatukogu teenindustingimusi ning tänu raamatukoguhoidjate
läbiviidud huvitavatele raamatukogutundidele on selles
raamatukogus nüüd alati palju lapsi ja noori.
Väga sageli on nende kunagi väga tublilt lugemist populariseerinud raamatukogudega nii, et kui on toimunud
personalimuudatused, ei jäta need oma mõju avaldamata ning teatud traditsioonilised ettevõtmised vaibuvad.
Kuid kui traditsioonid on tugevad, siis jätkuvad need ka
uute töötajate ajal, kes oma uute kogemustega neid hoopis rikastavad. Mõjutab kindlasti ka see, kui raamatukogu
vahetus läheduses on koolid, lasteaiad, sotsiaalasutused.
Siis on sidemeid kergem luua.
Pikkade traditsioonidega on kõik Aleksander Sibula
ajal loodud harukogud. Mida teadsite Aleksander Sibulast, kui Keskraamatukokku tööle tulite?
Et Sibul tegeles aktiivselt raamatukogunduse arendamisega ka väljaspool Keskraamatukogu, siis oli tema tegemistest juttu erinevate õppeainete raames raamatukogunduse õppimise ajal. Põhjalikke teadmisi mul tookord
siiski polnud. Sibula pilt, mille Keskraamatukogu mõned
aastad enne minu tulekut Epp-Maria Kokamäel maalida
oli lasknud, rippus direktori kabinetis. Ütlesin ikka naljatamisi kolleegidele, et ju see, mida ma siin teen, vist väga
vale ei ole – pilt püsib kindlalt oma kohal...
Aleksander Sibula mälestuse jäädvustamiseks ning aitamaks kaasa raamatukoguhoidjate järelkasvule rahvaraamatukogudes ja meie eriala populariseerimisele noorte seas asutas meie raamatukogu 2004. aastal, Sibula 120.
sünniaastapäeval, Aleksander Sibula stipendiumi. Tegemist on Eestis ainsa raamatukogu poolt loodud raamatukogundusalase stipendiumiga.
Kui nüüd võrrelda 1920-ndaid, 1930-ndaid, siis mille
poolest erineb 2000-ndate aastate raamatukogu toonasest raamatukogust?
Raamatukogu toimimise põhimõte ei ole muutunud:
raamatukogu ülesanne on koguda ja säilitada informatsiooni ning pakkuda sellele ligipääsu. Sada aastat tagasi
olid kataloogid/kartoteegid, nüüd elektronkataloogid ja
andmebaasid. Juurde on tulnud infokandjaid ja teid, kui-
Stipendiumi üleandmine.
das informatsioon meieni jõuab.
Muutusena saab välja tuua ehk selle, et tänapäeval saab
raamatukogu kasutada kodust väljumata, s.t. et raamatukogu kasutaja ei ole ainult see, kes astub üle raamatukoguhoone läve, vaid ka see, kes kasutab meie elektronkataloogi või kodulehe kaudu e-teenuseid. Raamatukogude
kataloogid ja andmebaasid on interneti kaudu kasutatavad, üha enam võimaldavad raamatukogud ligipääsu
täistekstidele ja digiteeritud materjalidele. Ka meie raamatukogu kulutab aina rohkem ressursse oma kodulehe
arendamisele ja e-teenustele. Peame arvestama, et lapsed
ja noored kasutavad arvutit üha enam ning raamatukogu
peab infotehnoloogiliste uuendustega kaasa minema. Tahame pakkuda noortele ja lastele mitte ainult ligipääsu,
vaid ka aktiivset osalemist võimaldavaid lahendusi: veebipäevik, kirjandusliku omaloomingu esitamine, foorumid erinevatel teemadel, lastele kirjanduslikud mängud
ja ristsõnad jms.
Ja teiselt poolt on raamatukogu ees väljakutse, et miks
peaks inimene siis üldse raamatukokku enam tulema.
Siin on raamatukogul võimalus olla oma kogukonna keskus. Koht, kus kohtutakse, suheldakse, õpitakse ja veedetakse koos aega, olgu siis tegemist ükskõik mis vanuses
inimesega. Seepärast püüame uutes harukogudes, kus
ruumid seda vähegi võimaldavad, teha eraldi koolitus- või
üritusteruumid, mida saab kasutada raamatukogu enda
tegemiste jaoks, kuid seda võivad kasutada ka kõik teised,
kes koos midagi teha tahavad.