‹ 247 ›
Tallinna Keskraamatukogu lasteteenindusest
Ülle Kuuse
Ülle Kuuse on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia (1986),
töötanud enne Tallinna Keskraamatukokku tööleasumist Viljandi, Emmaste, Kärdla ja Paldiski
raamatukogus.
1933. aasta 12. novembrit võib
pidada Eesti raamatukogunduses lasteteeninduse sünnipäeÜlle Kuuse
vaks: siis avati Tallinna Keskraamatukogus ametlikult Noorteraamatukogu. Statistika
andmeil komplekteeriti varem lastekirjandust ja teenindati
kooliõpilasi täiskasvanutega koos.
1948. aastal sai osakonnast Tallinna I Lasteraamatukogu,
millest nimemuutuste ja kolimiste järel sai lõpuks praegune
Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Vajadus lasteteeninduse järele kasvas aastatega: 1951.
aastal avati Koplis Tallinna II Lasteraamatukogu, mitmes haruraamatukogus aga eraldi lasteosakonnad.
1968. aastal hakkas süsteemis tööle lastetöö metoodik, kelle juhendamisel muutus lasteteenindus koordineeritumaks
ning kasvas õpilastele mõeldud kirjanduslike ürituste arv.
Järgnevatel kümnenditel lisandusid Mustamäe ja Laagna Lasteraamatukogu ning Tallinna koosseisu kuulunud
Kallavere Lasteraamatukogu. Selleks ajaks oli kõigis haruraamatukogudes olemas ka eraldi lasteosakond.
1990-ndate aastate alguses toimus kogu vabariigi lasteraamatukogudes reorganiseerimine, üldjuhul liideti lasteraamatukogud piirkonna keskraamatukogudega, kaotati ka lastetöö metoodiku ametikohad. Nii muutusid ka
Tallinnas lasteosakonnad üldiste teenindusosakondade
osaks, kus teenindati täiskasvanuid ja lapsi koos.
Märkimisväärne muudatus toimus 1999. aastal, mil võõrkeelse kirjanduse osakond sai eraldi ruumid Liivalaia tänav
40, kuhu projekteeriti lasteteenindusele eraldi ruum.
2002. aasta jaanuaris alustasin ma tööd renoveeritud
Keskraamatukogu peahoones lasteteenindusele mõeldud
ruumides. Avamisest sai tõeline suursündmus: huvi kir-
janduse vastu oli nii suur, et lugejaks soovijad seisid tundide viisi järjekorras. Hommikust õhtuni tuli korrata, milliste dokumentide alusel ja mis hinnaga saab lugejakaardi.
Üheks mälestusväärseks päevaks avamise ajast oli nn.
prominentide päev. Reklaami mõttes otsustati terveks
päevaks kutsuda lugejaid teenindama üldsusele tuntud
inimesi. Vaieldamatult meeldejäävaim „laenutaja“ oli Ott
Arder, kes stiilselt, barett viltu peas, ja valjuhäälselt kõiki
lapsi tervitas, valitud kirjandust kiitis, vajadusel peast oma
luuletusi luges ja isegi mõnele väiksele külastajale endast
vahva pildi joonistas. Kõike seda tehes läks kirjanik nii
hoogu, et kui mina tegelesin alles lapse lugejaks registreerimisega, siis tema, olles märganud teist last, kellega vestlust alustada, saatis esimese lihtsalt minema ja nii tuli mul
mööda ruume otsida, kellele uut lugejakaarti anda.
Kohe tööle asumisega tuli hakata korraldama ka lastele
mõeldud üritusi. Kuna puudus ettekujutus, kas Tallinna
lastel on huvi raamatukogu ürituste vastu ja kui suur see
võiks olla, siis otsustasime korraldada esimese ülelinnalise joonistusvõistluse „Salapärane veemaailm”. Et asjale
rohkem tähelepanu pöörata, palusime žürii esimeheks
lastekirjaniku ja illustraatori Henno Käo. Lootsime, et
kui tuleb 100 tööd, on väga hästi, ent kokku laekus 900
joonistust, mis näitas küll erakordselt suurt huvi meie tegemiste vastu, aga samas andis ka mõtlemisainet järgmiste ürituste korraldamiseks.