‹ 185 ›
Ekslibrisistide ring
Juhan Naha 1928
Esimene eksliibrise näitus Tallinna Keskraamatukogus
toimus 1935. aastal seoses Eesti Raamatu Aastaga.
Tallinna ekslibrisistide ring hakkas Keskraamatukogus
koos käima 1960-ndate aastate alguses. Ring ühendas
eksliibrisekogujaid, kelle hulgas oli nii eksliibrisekunsti
harrastajaid kui ka üksikuid professionaalseid kunstnikke. Aktiivseid liikmeid oli tollal umbes 30 ja kokku saadi
kaks korda kuus. Ringi juhataja oli Olav Vihuri, kirjandusteadlane Paul Ambur oli tegelnud eksliibriste kogumise ja uurimisega alates 1940-ndatest aastatest, jätkates
seda tegevust ka pärast asumiselt naasmist.
Paul Ambur (1904–1974) õppis
1924–29 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, saades magistrikraadi
rahvaluule alal. 1929–34 ja 1939–40
õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1931–40 töötas ta kirjastuses
„Loodus”. 1949–54 oli P. Ambur
väljasaadetuna Siberis ja Kasahstanis.
Johannes Johansoo 1963
Kirjandusarvustusi hakkas ta avaldama juba 1925. aastal. Ta
uuris E. Särgava ja K. E. Söödi loomingut ning „Noor-Eesti”
tegevust. Eksliibriste koguja ja uurija sai P. Amburist 1940.
aastal. Tema eksliibriste kollektsioon oli Eesti suurim, ulatudes
40 000 eksliibriseni. Paul Amburi sulest on ilmunud mitu
uurimusliku sisuga raamatut eesti eksliibristest. (EKBL)
Ekslibrisistide ringi liikmeteks olid põhiliselt kollektsionäärid, kelle hulgas oli küll isetegevuslikke kunstnikke, kuid väga vähe professionaale.
Üks pühendunumaid eksliibrisekunstnikke, kes ringi töös osales, on 1933. aastal Riigi Kunsttööstuskooli
tekstiilieriala lõpetanud Leida Soom (1912). Tema enda
1990-ndatel aastatel 40 000 eksliibriseni ulatuv kollektsioon pani aluse praegu eramuuseumina tegutsevale
eksliibriste muuseumile. Leida Soomi sõnul oli Tallinna
ekslibrisistidel 1960.–70-ndatel aastatel kõige tihedamad sidemed Leningradi ja Moskva eksliibrisekogujate ja -kunstnikega. Pikaajalised sidemed olid ka Läti ja
Leeduga, mis tihenesid 1970.–80-ndatel aastatel. 1961.
aastal said alguse sidemed Soome ekslibrisistidega. Tänu