‹ 11 ›
Rändfond
1945. aastal varustas Tallinna Keskraamatukogu rändraamatukogudega 20 lugemispunkti. 1949. aastal asuti
organiseerima rändfondi, mis omaette osakonnana alustas tööd 1951. aastal. 1957. aastal oli rändfondil 60 rändraamatukogu. Neid loodi asutustes, tehastes, ühiselamutes, majavalitsustes, haiglates jne. Lugejaid teenindas
ühiskondlikus korras töötanud rändraamatukoguhoidja.
Üle poole rändraamatukogudest asus kalalaevadel.
Rändfondi juhataja Helvi Raamat annab raamatuid kalatraaler SRT 4588 ühiskondlikel alustel raamatukoguhoidjana
töötavale N. Sergunile ja tüürimees V. Isajenkole.
Komplekteerimisosakond
„Õhtuleht”,
28. jaanuar
1997.
Komplekteerimisosakond asutati 1949. aastal. Osakond
tegeles raamatute hankimise (tellimised, ostud jm.) ja
töötlemisega (arvestus, liigitamine, kohaviidastamine,
kataloogimine, laenutusvalmis vormistamine). Siin hoolitseti ka raamatukogu kataloogide täiendamise ja korrashoiu eest. Osakonnas asuvas sisekataloogis olid andmed
nii kesk- kui ka haruraamatukogudes leiduvate raamatute
kohta. Alates aastast 1947–1952 läksid haruraamatukogud üle ise oma raamatute hankimisele ja töötlemisele.
1957. aastal käis komplekteerimisosakonnast läbi u 100
uut raamatut päevas, 30 ajakirja- ja 80 ajalehenumbrit. Kataloogide jaoks valmis päeva jooksul keskmiselt 130 uut kaarti.
Teatmebibliograafia osakond
Teatmebibliograafilise tööga alustati Keskraamatukogus
juba Arhiivraamatukogus. 1947. aastal loodi eraldi teatmebibliograafia osakond, kus bibliograafide ülesanne oli teenindada üksikisikuid, asutusi ja organisatsioone neile vajaliku kirjanduse leidmisel. Esimese kümne aasta jooksul oli
teatmekirjanduse kogudes 2166 teatmeteost. Erinevatesse
kartoteekidesse kuuluvate kaartide arv ulatus 200 000-ni.
Komplekteerijad tööhoos.
* Andmed: H. Jürmani, H. Peeba „Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995”. Tallinn 1997, lk. 18–19.