‹ 11 ›
Edith Altpere: „Tookord raamatukogus...”*
Lõpetasin 1947. aastal Tallinna
8. keskkooli, endise Lenderi Tütarlastegümnaasiumi. Lender oli
seal kuni 1944. aastani direktoriks. Käisin ühes klassis Helle
Sibulaga ja tundsin ka Heli Susit.
Meie olime 35. lend, Heli Susi
lõpetas aasta hiljem.
Kuna mu isa oli areteeritud ja
äraelamine oli raske, ei saanud
ma ülikooli minekust mõeldagi.
Käisin siin ja seal tööd küsimas,
aga ei leidnud midagi. Tahtsin
Edith Altpere
saada arhiivi tööle, kuid seal öeldi mulle, et kuna isa on areteeritud, ei tule see kõne allagi.
Siis Helle Sibul ütles, et tulgu ja rääkigu ma papaga,
võib-olla saan raamatukokku. Nii sai Aleksander Sibulast 1947. aasta augustis minu esimene leivaisa. Minu
töökohaks oli fondide osakond – nüüd nimetatakse seda
komplekteerimisosakonnaks. Olin raamatukoguhoidja
abi. Fondide osakond asus esimesel poolkorrusel, praeguse „Mauruse” kohviku peal. Seal oli ka köitekoda.
Töötasime neljakesi, osakonna juhataja oli Kaja Luud.
Koos minuga töötasid veel armeest tulnud Reinhold
Niidu ja Leida Randmaa.
Niidu oli Hiiumaalt pärit ja ta rääkis pidevalt hiiu nalju
– meil oli kohutavalt lõbus neid kuulata. Minu esimeseks
tööks oli raamatupasside või -kaartide kirjutamine. Tol
ajal käisid haruraamatukogude töötajad ise fondide osakonnast uusi raamatuid toomas. Sellest ajast tunnen ma
ka Hans Jürmanit. Noori inimesi oli raamatukogus päris
palju. Oli ka üks venelanna Lidia Dimitrijevna Pavlova.
Noored hoidsid omaette, vanemad omaette – vahe oli
tuntav. Vanemate inimeste korraldustest tuli täpselt kinni pidada. Kui lugemissaali juhataja hr. Valtna – tema oli
muide Käthe Hanseni vend – tahtis lõunale minna, pidin