‹ 106 ›
A. Sibul juhendamas raamatukogu ansamblit.
oma vasakpoolse meelsuse tõttu. Tallinna Keskraamatukogus oli vallandatud kauaaegseid töötajaid, paljud aga
siirdusid vabatahtlikult „parematele jahimaadele”, milleks
osutusid Teaduste Akadeemia raamatukogu (nüüd Tallinna Ülikooli raamatukogu) ning Riiklik Avalik Raamatukogu (nüüdne Rahvusraamatukogu), kus palgad olid
Tallinna Keskraamatukogu omadest märksa kõrgemad.
Nii pidi Tallinna Keskraamatukogu ilma jääma paljudest
oma parematest ja kogenenumatest töötajatest, mis kõik
nõrgestas raamatukogu kaadrit. /.../
Sama 1950. aasta aprillis haigestus isa tõsiselt. Arstid
ei osanud algul õiget diagnoosi panna. Teda raviti kodus.
Õde käis süstimas. Kui aga tervislik seisund veelgi halvenes, sai ta ravile Tõnismäe haiglasse, kus talle tehti vereülekanne.
Haigla varustatus vajalike rohtudega jättis samuti soovida, meil tuli neid mööda Tallinnas leiduvaid apteeke
otsimas käia ja siis haiglasse viia.
Juunikuus oli isa tervislik seisund niipalju paranenud,
et ta võis haiglast lahkuda ja oma töö juurde asuda. Kaastöötajate suhtumine isasse oli väga südamlik, talle kingiti
lilli nii haiguse ajal kui ka pärast haiglast naasmist.
30. juunil 1950. aastal tagandati isa Tallinna Keskraamatukogu direktori kohalt, 2. augustil hakkas ta komisjonile, kuhu kuulusid Oskar Pärn tulevase direktorina,
Kultuurhariduslike Asjade Komitee osakonnajuhataja
sm Joost ja kirjandusteadlane Karl Mihkla, raamatukogu
üle andma. Kollektiivi suhtumine oli üldiselt senini olnud
väga südamlik ja mõistev, nüüd oldi enamuses masenduses. Kõneldi aga ka sellest, et enne isa kohalt vabastamist
olevat asedirektor Harry Loit käinud iga päev tema peale
kaebamas.
9. augustil käis uus direktor O. Pärn isaga harukogusid
visiteerimas ja 10. augustil oli isa viimast päeva tööl. Ema
jutu järgi võttis isa nende viimaste päevadega 4 kg kaalust
alla. 25. augustil algas raamatukogus remont.
Uus direktor alustas oma tööd kohe reformiga: ta vahetas
välja direktori kabineti mööbli uuema ja moodsama vastu.
25. septembril kutsuti meid direktori kabinetti ja anti
korraldus ametikorter vabastada. Kuna meil polnud mingeid väljavaateid korteri saamiseks, siis tegime talle WGFW